Rahvaülikool

/Rahvaülikool
Rahvaülikool2019-01-24T11:39:16+00:00

Rahvaülikool on avalikes huvides tegutsev avatud täienduskoolitusasutus, millel on kindel tegutsemiskoht ja mis pakub pidevat ning laiapõhjalist täienduskoolitust vähemalt kolmes õppekavarühmas, võimaldades isiksuse, tema loovuse, annete, initsiatiivi ja sotsiaalse vastutustunde arengut ning elus vajalike teadmiste, oskuste ja võimete lisandumist. Lühidalt võib öelda, et rahvaülikool on täiskasvanutele mõeldud õppeasutus.

Rahvaülikoolid on isemajandavad, taotledes vahendeid projektidest, kuid peamine sissetulek on õppijate osavõtutasudest, mõnda kooli toetab ka omavalitsus.

Rahvaülikoolidel on oluline roll nii Eesti kui paljude teiste Euroopa riikide täiskasvanuhariduses.

Rahvaülikoolid pakuvad koolitusi igas vanuses täiskasvanutele. Õppima on oodatud kõik, kes soovivad täiendada oma erialaseid või huvialaseid oskusi või siis õppida midagi päris uut.

Rahvaülikooli kriteeriumid Eestis:

  1. Põhitegevus on täiskasvanute täienduskoolitus st õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus;
  2. Avatud koolituste põhimõte: kool pakub erinevaid koolitusi ja teisi õpiüritusi, mis võimaldab õppima asuda kõigil soovijatel;
  3. Täienduskoolituste pakkumine vähemalt kolmes täienduskoolituse õppekavarühmas;
  4. Füüsilise koolituskeskkonna olemasolu (pidevalt kasutusel olevad ruumid);
  5. Koosseisuline personal – vähemalt põhikohaga töötav juhataja;
  6. Koolitustegevus toimub aastaringselt;
  7. Täiskasvanute koolituse seadusest ja täienduskoolituse standardist tulenevate nõuete täitmine.

Rahvaülikoolide idee autor on taanlane Nikolai Frederik Severin Grundtvig (1783-1872).

Grundtvigi ideede põhjal on rahvaülikoolide roll on õpetada õppijate emakeeles eluks vajaminevaid tarkusi, rahvakultuuri ja oma maa ajalugu. Rahvahariduse ajalooline ideoloogia on rahvuslik-patriootiline ja praktilisest elust lähtuv, kättesaadav kõigile rahvagruppidele ja vanustele.

Esimene rahvaülikool asutati Taanis 1844, Rootsis 1868, Saksamaal 1879 ja Soomes 1889. Tolleaegsetes rahvaülikoolides kestis õppetöö üldjuhul 4-6 kuud, kuid osaleda sai ka 1-2-nädalastel kursustel.

Rahvaülikoolide kohta võib lähemalt lugeda Wikipeediast eesti keeles, inglise keeles või saksa keeles.