Rahvaülikool on avalikes huvides tegutsev avatud täienduskoolitusasutus, millel on kindel tegutsemiskoht ja mis pakub pidevat ning laiapõhjalist täienduskoolitust vähemalt kolmes õppekavarühmas. Rahvaülikoolis saab arendada loovust, andeid, ettevõtlikkust, sotsiaalset vastutustunnet, eluks vajalikke teadmisi, oskusi ja võimeid. Rahvaülikool on täiskasvanutele mõeldud õppeasutus.

Rahvaülikoolid on isemajandavad, taotledes vahendeid projektidest, kuid peamine sissetulek on õppijate osavõtutasudest. Mõnda kooli toetab ka omavalitsus.

Rahvaülikoolidel on oluline roll nii Eesti kui paljude teiste Euroopa riikide täiskasvanuhariduses.

Rahvaülikoolid pakuvad koolitusi igas vanuses täiskasvanutele. Õppima on oodatud kõik, kes soovivad täiendada oma eriala- ning huvialaoskusi või õppida midagi päris uut.

Rahvaülikooli põhimõtted Eestis:

  1. Põhitegevus on täiskasvanute täienduskoolitus st õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus;
  2. Avatud koolituste põhimõte: kool pakub erinevaid koolitusi ja teisi õpiüritusi, mis võimaldab õppida kõigil soovijatel;
  3. Täienduskoolituste pakkumine vähemalt kolmes õppekavarühmas;
  4.  Füüsilise koolituskeskkonna olemasolu (pidevalt kasutusel olevad ruumid);
  5. Koosseisuline personal  –  põhikohaga töötab vähemalt juhataja;
  6. Koolitused toimuvad aasta läbi;
  7. Täiskasvanute koolituse seadusest ja täienduskoolituse standardist  tulenevate nõuete täitmine.

Rahvaülikoolide idee autor on taanlane Nikolai Frederik Severin Grundtvig (1783-1872).

Grundtvigi ideede põhjal on rahvaülikoolide roll on õpetada õppijate emakeeles eluks vajaminevaid tarkusi, rahvakultuuri ja oma maa ajalugu. Rahvahariduse ajalooline ideoloogia on rahvuslik-patriootiline ja praktilisest elust lähtuv, kättesaadav kõigile rahvagruppidele ja vanustele.

Esimene rahvaülikool asutati Taanis 1844, Rootsis 1868, Saksamaal 1879 ja Soomes 1889. Tolleaegsetes rahvaülikoolides kestis õppetöö üldjuhul 4-6 kuud, kuid osaleda sai ka 1-2-nädalastel kursustel.

Rahvahariduse ja rahvaülikoolide ajaloost Eestis

Loone Ots vaatleb rahvaülikoole läbi ajaloo, kuidas rahvaülikoolide algatus jõudis Eestimaale, kes on siin olulised suurkujud ja mis oli rahvaülikoolide mõte.
Klipp on valminud 2012. Aastal, mis on Loone Otsa tervitus Tartu Rahvaülikoolile 25-ks sünnipäevaks.

Rahvaülikoolide kohta võib lähemalt lugeda Wikipeediast eesti keeles, inglise keeles või saksa keeles.