🕵️‍♀️ KUIDAS LÄKS RAPLAMAA KOGUKONNARINGIL? 👥

👉 Sel korral räägime, kuidas läks Rapla Rahvakooli korraldatud kogukonnaringil Raplamaal. Ajavahemikus 25. oktoober – 15. november toimus Raplas neli kohtumist, kus osales kokku 15 inimest 🪁

👩‍💼 “Iga kokkusaamine lõppes väga rahuloleva ja hea tundega justkui olekski maailm natuke parem paik ja see innustas järgmine kord tagasi tulema,” sõnab Raplamaa kogukonnaringi eestvedaja, Rapla Rahvakooli juhatuse liige Kaidi Kornak. Ta lisab, et nad plaanivadki alanud aastal samade inimestega neid kokkusaamisi jätkata. Kaidi usub, et just sotsiaalsete oskuste vaates kogukonnaringidel väga oluline osa.

👂 “Tihti on lihtsam meeles pidada negatiivseid asju ja anda hinnanguid, omamata kogu pilti. Üksteise päriselt kuulamine on tähtis. Teise muresid ei pisendata ja ei anta hinnanguid. Inimestel on loomulik soov arutada kogukonna jaoks olulisi küsimusi, olla kaasatud ja koosloomes teha asju paremaks. Kaasamine on aga teema, mida peavad kõik õppima. Minu hea ei ole sama, mis sinu hea!” rõhutab ta, viidates ühele kohtumiste õpimomendile.

🎙 Peamine meetod, mida Raplamaa kogukonnaringis kasutati, oli ümarlaud. Kaidi sõnul oli see parim viis osalejatel enda mõtteid ja kogemusi jagada, kuulata teisi, teadvustada, olla hinnangutevaba ning õppida. Igal korral kutsuti õpiringi ka teemade hõlbustajaid ehk erinevaid valdkondade eksperte.

⚽️ “Kogukonnavaim ja kultuuriguru, Rapla vallavolikogu liige Valter Uusberg, Raplamaa Arendus-ja Ettevõtluskeskuse vabaühenduste konsultant Teele Ojasalu, Kohila vallavanem Allar Haljasorg, Kehtna päästekomando juht Eno Hermann,” loetleb Raplamaa kogukonnaringi eestvedaja. Lisaks kasutati kohtumiste reklaamimiseks ja kajastamiseks palju kohalikku meediat ja sotsiaalmeediat.

🧏‍♀️ Kaidi loodab väga, et sügisel käivitatud kogukonnaringid jätkuvad orgaanilise kujul ka edaspidi, mistõttu saaks kasutatud õppekava korduvalt kasutada. “Mina olen kindlasti nõus kogukondadesse tulema ja kogukonnaringe läbi viima. Ainult kutsuge! Just kogukondade võimestamiseks ja isiklikuma kasu saamiseks oleks mõistlik korraldada neid igas omavalitsuses eraldi,” ütleb ta. 

🎳 Raplamaal on 4 valda, kuid igas piirkonnas on oma külad ja kogukonnad, keda ei tohi oma muredega üksi jätta, rõhutab Kaidi. Ka ütleb ta, et kindlasti peaks rohkem mõtlema ka koostöö peale gümnaasiumitega. “Koolid arvavad täna, et tänu ühiskonnaõpetuse tundidele on teemad kõik kaetud, kuid tegelikult see nii pole,” nendib kogukonnaringi eestvedaja. See saab aga takistuseks vabakonna järelkasvu kasvatamisel, sest noored ei pääse tihti oma ideedega kogukonnas mingil moel löögile. 

🎯 “Täna projektile saime luua esmakordselt Rapla maakonnas võimaluse, kus erinevates piirkondades elavad inimesed said omavahel suhelda ja panustada kogukonnaloomesse,” rõõmustab Raplamaa kogukonnaringi eestvedaja sellele vaatamata. Ta on veendunud, et kogukonnaga kodukohta panustades on võimalik suuri muutuseid ellu viia ja sellest rõõmu tunda.

🕵️‍♀️ KUIDAS LÄKS IDA-VIRUMAA KOGUKONNARINGIL? 👥

👉 Jätkame kogukonnaringide ülevaadetega! Sel korral räägime, kuidas läks Jõhvi Rahvaülikooli korraldatud kogukonnaringil Ida-Virumaal. Ajavahemikus 7. september – 5. oktoober toimus Jõhvis viis kohtumist, kus osales kokku 13 inimest 🗣

👩‍💻 “Inimesed olid rahul, et nad said arvamust avaldada ja neid kuulati,” ütleb Ida-Virumaa kogukonnaringi eestvedaja, Kohtla-Nõmmel asuva Eesti kaevandusmuuseumi juht Etti Kagarov, mida ta ise peab sealse õpiringi suurimaks kordaminekuks. Ta märgib, et see andis osalejatele ka julguse esitada oma ettepanekuid erinevatele ametiasutustele ning seda vajaduse korral ka korduvalt teha.

💡 Sarnaselt teiste kogukonnaringidega kaasati ka Ida-Virumaa õpiringidesse erinevaid eksperte. Nende hulgas olid näiteks poliitikud Marina Kaljurand ja Marju Lauristin. Kaljurand rääkist, millised otsused ja kuidas sünnivad Euroopa Parlamendis ning missugune mõju on nendel otsustel tavainimesele. 

🏛 “Marju Lauristin vastas osalejate küsimustele erinevate valdkondade kohta,” kirjeldab Etti. Selle käigus rääkis ta nii otsustusprotsesside erinevusest europarlamendi ja riigikogu vahel, avaldas oma arvamust obstruktsiooni kohta, rääkis hariduse probleemidest, eestikeelsele haridusele üleminekust ja paljust muust. 

🚌 Lisaks said kogukonnaringis osalenud kuulata maakonna ühistranspordikeskuse juhatajalt otse infot, miks toimuvad muudatused ühistranspordis ja kuidas. “Tõstatasime ja edastasime probleemi bussiaegade ning koolitundide mitteühildumise kohta ning saime tulemuseks bussiaegade muutmise õpilastele sobivamaks,” toob Etti välja ühe selge muutuse, mida õpiring endaga kaasa tõi. 

🏆 Ta märgib, et sel kohtumistel oli osalejatel nii huvitav, et kohtumise ajast isegi piisanud, et kõiki ühistranspordi küsimusi arutada. “Eksperdi füüsiline kohalolek ja otsene suhtlus avas osalejaid rohketele küsimustele,” tõdeb Ida-Virumaa kogukonnaringi eestvedaja.

🤹‍♀️ Etti sõnul oli kogukonnaringideks välja pakutud õppekava põhiraamistik väga hea – abiks tulid nii icebreakerid, aga ka välja pakutud meetodid ja kaasamise praktikad. Kuigi esimesel kohtumisel pandi teemad koos osalejatega paika, jäi sellesse plaani piisavalt paindlikkust, et lisada uusi teemasid. Nii näiteks ühistranspordi küsimus hiljem ette võetigi. 

👏 “Inimestel on vajadus oma mõtteid ja seisukoht väljendada, et keegi neid ka kuulaks, kasvõi ainult välja rääkida,” rõhutab Ida-Virumaa kogukonnaringi eestvedaja. Ta ise julgustas osalejaid olema järjekindel oma ettepanekute tegemisel erinevatele asutustele. Nii näiteks saigi probleem, kus ühel tänaval haigla suunas puudusid pingid puhkamiseks, nüüd on vajalike pinkide lahendus töös.

👀 KUIDAS LÄKS SAAREMAA KOGUKONNARINGIL? 🗣

👋 Sel nädalal kiikame, kuidas läks Kuressaare Rahvaülikooli korraldatud kogukonnaringil Saaremaal. Ajavahemikus 26. september-24. oktoober toimus Kuressaares neli kohtumist, kus osales 10 inimest 👥

👩‍💻 “Kogukonnaringis käsitlesime selliseid teemasid nagu demokraatia ja riigi toimimise põhimõtted, valimised, inimõigused ning põhjalikumalt vaatasime valla tegemisi ja kohustusi,” räägib Saaremaa kogukonnaringi eestvedaja Marvi Ehte. 

🪑 Igapäevaselt Kuressaare Täiskasvanute Gümnaasiumis ühiskonnaõpetuse õpetajana töötav Marvi kaasas erinevatele kohtumistele ka külalisi ning eksperte. Oma valdkondi käisid tutvustamas valla vastava ala spetsialistid, volikogu tööst andis ülevaate volikogu liige ning valla kommunikatsiooniosakonna juhataja rääkis, mismoodi toimib meedia. Valla arengukavasid, kodanike küsitlusi ja kogukondade tööd tutvustasid samuti valla vastava valdkonna töötajad.

🔑 “Eksperdid olid suureks abiks,” ütleb Marvi. Peamine kodaniku- või demokraatiahariduse meetod, mida Saaremaa kogukonnaringi kokkusaamistel kasutati, oli avastav vestlus. “Kohtumised olid üles ehitatud põhimõttel, et ekspert tutvustas kogunemise algul talle etteantud teemat ja teises osas arutlesime tekkinud probleemkohti seoses antud teemaga või lahkasime uut esile kerkinud probleemi. Ka ekspertide esinemised olid pigem vestlused, mitte kuivad ettekanded,” rõhutab Saaremaa kogukonnaringi eestvedaja.

💡 “Probleemid, mis esile tõusid, olid ilmsed samad, mis kogu riigis: hooldekodude kohtade nappus, lasteaiakohad, kodulähedane kool. Aga üldkokkuvõttes leiti, et Saaremaa olukord on siiski parem kui nii mõneski teises Eestimaa nurgas. Väga viriseda pole põhjust, probleemiks on pigem inimestevahelised suhted,” ütleb Marvi, kirjeldades õpiringi ühte suurimat õpikogemust.

🍎 Tema sõnul sobib Saaremaa kogukonnaringi tunnuslauseks kindlasti ütlus “targem kodanik – parem ühiskond”, sest nad keskendusid oma kohtumistel eelkõige arusaamisele ühiskonna toimimisest ja põhjustele, miks mõni asi kohalikus omavalitsuses just nii toimib nagu ta toimib.

🕵️‍♂️ KUIDAS LÄKS LÄÄNE-VIRUMAA KOGUKONNARINGIL? 🗣

👏 Suur osa kogukonnaringidest, mis on Kodanikuks olemise ABC projekti raames üle Eesti käivitatud, on läbi saanud. Hakkame iga nädal lähemalt rääkima, kuidas ühel neist läks 🤗

👉 Esimesena viis oma kogukonnaringi läbi Juhan Kunderi Rahvakool Lääne-Virumaal. Ajavahemikus 20. aprill – 8. juuni toimus Rakveres kaheksa kohtumist, kus osales 12 inimest 👥

💁‍♀️ “Minu eesmärk oli süstida nendesse inimestesse, kes sellesse õpiringi tulevad, kodanikujulgust,” ütleb Lääne-Virumaa kogukonnaringi eestvedaja, Maia Simkin Juhan Kunderi rahvakoolist. “Meie õpiringi ei tulnud ühtegi inimest tänavalt, kes oleks öelnud, et mina tahan olla kodanik, ma tahan oma arvamuse välja öelda ja kuulda teiste arvamust. Sellist julget ei olnud ühtegi,” tõdeb ta. 

Selles aga peituski Lääne-Virumaa kogukonnaringi suurim eduelamus. Kui esialgu oli osalemine olnud rohkem kartlik, siis muutusid inimesed, kes nendel kaheksal korral kogunesid, kord-korralt julgemaks ning tahtsid lõpuks juba üsna julgelt oma seisukohti välja öelda. “See muutumine oli üsna kiire. Lõpuks olid need naised väga sõnakad ja teadsid vägagi hästi, mida nad tahavad, kuidas seda teha ning kuhu pöörduda,” räägib Maia. 

🎤 Lisaks said osalejad tänu kohtumistele erinevate valdkondade ametnikega teada nö telgitaguseid probleeme ja hakkasid paremini mõistma ametnike otsuseid ning seisukohti. “Kõigil neil kaheksal korral oli meil alati ka keegi ekspert, kes rääkis teatud teemat, mis meil kavas oli, seaduse poolt lahti. Tegelikult kõikide teemade juures oli selliseid nüansse, mida inimesed ei teadnud,” ütleb Lääne-Virumaa kogukonnaringi eestvedaja. Tema sõnul aitasid need kohtumised võtta maha väga sageli levinud hirmu, kus inimesed ei julge ametnike või ametiasutuste poole pöörduda.

💡 Kodaniku- või demorkaatiahariduse meetodid, mis selles kogukonnaringis kõige paremini toimisid, olid kõik mängulised lähenemised probleemide lahendamisel. “Erilist elevust pakkus Jäätmekäitlusteemaline lauamäng, mida saab kodus lastelastega edasi mängida, kuid mis andis juba kohapeal üllatavaid ja uusi teadmisi jäätmekäitluse põhimõtetest,” räägib Maia. Hästi sobisid ka intervjuuvormis kohtumised erinevate ametnikega.

🎳 “Ma ütleks küll, et meie ajalistest piiridest kinni ei pidanud – meie õpiringid läksid tunduvalt pikemaks, kui nad oleks tegelikult pidanud minema,” räägib Maia. Tema kinnitusel soovivad nad täiesti 100% edaspidi taolisi kogukonnaringe teha ning seda just Kodanikuks olemise ABC projekti raames välja töötatud õppekava järgi.

📢 KUIDAS LÄKS HIIUMAA KOGUKONNARINGIL? 🤓

👉 Aasta esimeses postituses vaatame mullu toimunule tagasi ja jätkame kogukonnaringide ülevaadetega. Sel korral räägime, kuidas läks Hiiumaa Arenduskeskuse korraldatud kogukonnaringil Hiiumaal. Ajavahemikus 30. august – 25. oktoober toimus Kärdlas kaheksa kohtumist, kus osales kokku 16 inimest 👥

🤹‍♀️ “Inimeste avamine sõltub usaldusest üksteise ja grupijuhi vastu,” räägib Hiiumaa kogukonnaringi eestvedaja, Kärdla raamatukogu juht Annely Veevo. Ta ütleb, et tal oli nende paari kuu vältel, mis Hiiumaa kodanikuhariduse õpiring koos käis, selle võrra lihtsam, et ta teadis 90% grupi liikmetest. “Lihtne oli grupijuhtimine ka selle võrra, et ei pidanud ise tegelema organisatoorse poolega,” ütleb Annely.

🕸 Hiiumaa kogukonnaringi suurimaks eduelamuseks peab selle eestvedaja asjaolu, et üks osaleja sai nendest kohtumistest nii palju inspiratsiooni, et üllatas viimase, kaheksanda kohtumise lõpus ettepanekuga luua seltsing, mis võiks sarnaselt hakata koos käima ja arutelusid jätkata. “Volikogu esimees pakkus väljundi, kuhu seltsingu hääl viia. Mina pakkusin raamatukogu ruume, et tekiks järjepidevus. Vaatame siis, kuidas asjad liiguvad. Loodetavasti teeb ta selle uuel aastal ära.”

🎯 Annely sõnul osutusid nende kogukonnaringis kõige tõhusamateks kodaniku- või demorkaatiahariduste meetoditeks mitmed head praktikad. “Minu arvates oli hea praktika see, et esimesel korral kaardistasime teemad, millest tahame rääkida meetodil 1 mõte = 1 paber ja pärast koondasime samanimelised kokku,” kirjeldab ta. Nii sai igaüks oma mõtted välja öelda. 

🐞 Oluliseks pidas ta ka enda nö väravahirolli, kuna pidi jälgima, et nii aktiivsemad kui tagasihoidlikumad grupiliikmed võrdselt sõna saaksid. “Hea praktika oli seegi, et koostasin aruteluringide teemadest ja piltidest powerpoint esitluse ja saatsin osalejatele. Nii jäi kõikidele jälg maha, mis me korda saatsime.”

🗂 Ka ütleb Hiiumaa kogukonnaringi eestvedaja, et õppekava aitas asju ohjes hoida, kui arutelud kas üle aja või mõtted liiga laiali läksid. “Õppekava olemasolu on väga hea. Ega me praegugi seda ju 100% ei võtnud aluseks, aga see teadmine, et selline dokument on, aitab edaspidi kindlasti kergemini sarnaseid kokkusaamisi korraldada,” usub Annely.

🚀 “Küllap kõige olulisem nende ringide juures oli see, et kokku tulnud inimesed said vabalt avaldada oma arvamust. Kuigi nad oleks tahtnud, et need arutelud ka viiks kuhugi välja. Sellepärast kutsusime viimaseks korraks kohale volikogu esimehe, kes andis paar head soovitust, kuidas edasi minna ja kuidas teha hääl kuuldavaks,” sõnab Hiiumaa kogukonnaringi eestvedaja.

🕵️‍♀️ KUIDAS LÄKS LÄÄNEMAA KOGUKONNARINGIL? 🥁

👉 Nüüd vaatame, kuidas läks Haapsalu Rahvaülikooli korraldatud kogukonnaringil Läänemaal. Ajavahemikus 27. september-20. november 2023 toimus Haapsalus neli kohtumist, kus osales kokku 17 inimest 🪂

👩‍🎨 “Kuna kaardistasime esimesel kohtumisel oma elukoha plussid ja miinused, siis mõistsime, et on asju, mida meie ei saa muuta, on asju, mida juba muudetakse ja on asju, mida saame ise oma heaolu jaoks ära teha. Meie kogukonnaringis oli osalejaid vanuses 20-70+, seega saime kogeda ka põlvkondade erinevusi teemade käsitlemisel,” räägib Läänemaa kogukonnaringi eestvedaja, täiskasvanute koolitaja ja Läänemaa aasta õppija 2023 Cynne Põldäär.

🎨 Läänemaa õpiringide läbiviimisel kasutati mitmeid meetodeid. “Me arutlesime, kaardistasime, pakkusime ja analüüsisime lahendusi. Ühtlasi kasutasime juba olemasolevaid häid lahendusi – nt kaardistasime Ole valmis äpi abil oma valmisolekut kriisideks -, meil käisid külalised ja käisime ka ise külas,” kirjeldab Cynne. Ta ise usub, et parim tulemus tulebki kõige selle kombineerimisest.

🏂 “Usun, et parimaks lahenduseks on erinevate meetodite kasutamine vastavalt osalejate soovidele, vajadustele ja korraldajate võimalustele,” sõnab Läänemaa kogukonnaringi eestvedaja. Näiteks valmistasid nad Meeste Kojale küsimused ette, käisid seal külas ning siis võtsid tekkinud mõtted oma “pesas” koogi ja kohviga kokku. “Iga kohtumise lõpuks võtsime teemad kokku ja jagasime osalejatega materjale,” selgitab Cynne.

🛰Mis puudutab kogukonnaringi jaoks koostatud õppekavasse ja selle edasisse kasutamisse, siis leiab Läänemaa kogukonnaringi eestvedaja, et õppekava andis hea raamistiku, millega võiks kogukonnaringide ja miks mitte ka nt külaseltside, seltsingute aruteluringide sisu täita või inspiratsiooni saada. 

🧏‍♀️ “Meie kohtusime neljal korral ning vaid esimesel korral lähtusime õppekavast – ülejäänud teemade ja tegevuste sisend tuli osalejatelt, kes ise ka panustasid kohtumiste ettevalmistustesse – näiteks pidasid kutsutavate külalistega läbirääkimisi,” räägib Cynne. Ta leiab, kui kogukonnaring toimetaks pikemalt, saaks õppekavast võetavate teemadega mitmekesiselt ja loogiliselt edasi liikudes kohtumiste sisulist poolt täita, sest nendega saaks rohkem süvitsi minna.

🍓 Tema sõnul oli Läänemaa õpiringi suurimaks tulemuseks, et inimesed said olulistel teemadel arutleda, jagada enda ja kuulata teiste arvamusi ning kogemusi. “Lisaks saadi hea ülevaade Tallinna Ülikooli Haapsalu kolledži, SA Läänemaa, Haapsalu linna ja Meeste Koja Haapsalu Kuuri tegemistest-toimetustest,” ütleb Cynne. 

✍️ Läänemaa kohtumiste tulemusel valmis ka mõnus mõtisklus kogukonnaringis osalenud Ene Pajula sulest: https://www.ohtuleht.ee/1094150/mammi-valmistub-kriisiks-ene-pajula-oota-halvimat-looda-parimat-kas-teil-ikka-on-kaeparast-saepuru-kuivkaimlaks 

🕵️‍♀️ KUIDAS LÄKS PÄRNUMAA KOGUKONNARINGIL? 👥

👉 Sel nädalal räägime, kuidas läks Pärnu Rahvaülikooli korraldatud kogukonnaringil Pärnumaal. Ajavahemikus 13. september – 25. oktoober toimus Pärnus kuus kohtumist, kus osales 15 inimest 🗣

👩 “Nooruses olin väga aktiivne ja osalesin erinevates ühendustes, nagu näiteks õpilasesindus, Pärnu Noorte Liit, kooliraadio ja ajaleht,” räägib Pärnumaa kogukonnaringi eestvedaja Helin Laane Pärnu Rahvaülikoolist. Pärast gümnaasiumi keskendus ta aga rohkem õpingutele, hiljem perele ja tööle. “Kogukonnaringi eestvedamine andis mulle võimaluse taas panustada ühiskonda ja olla taas ka ise aktiivne kodanik,” märgib ta.

🏆 Pärnumaa kogukonnaring tõi kokku väga erineva maailmavaate ja tõekspidamistega inimesi. “See mitmekesisus rikastas meie arutelusid, juhatades meid huvitavate teemade juurde ja avardades meie arusaama ühiskonnast. Kogukonnaringi tulemusena kujunesid välja sügavad ja mõjukad diskussioonid, kus erinevad vaatenurgad aitasid meil paremini mõista ühiskondlikke probleeme,” räägib Helin. Ta tõdeb, et tundis, et selle käigus avardus tema endagi silmaring, kuna rõhutas ühtsuse ja koostöö olulisust erinevate inimeste vahel.

♟ Helini sõnul osutusid nende kogukonnaringis kõige tõhusamateks kodaniku- või demorkaatiahariduste meetoditeks mitmed head praktikad. Näiteks toimisid hästi aruteludes paarides, suuremate seltskondade või ühise grupina. “Need oli väga efektiivsed,” kinnitab ta. Ka probleemipuu koostamine osutus suurepäraseks meetodiks, mis võimaldas leida praktilisi ja häid lahendusi erinevatele probleemidele. “See struktureeritud lähenemine aitas osalejatel süveneda konkreetsetesse teemadesse ja leida loomingulisi lahendusi,” ütleb Pärnumaa kogukonnaringi eestvedaja.

🪐 Loomulikult ei saa mööda ka külalistest, ekspertidest, kes erinevatel kordadel kindlal teemal rääkimas käisid. “Näiteks valimisjaoskonna juhataja jagas meiega teadmisi valimiste ülesehitusest ja oma mitmeaastasest kogemusest, samas kui volikogu esindaja osales aruteludel aktuaalsete teemade üle. Nende kogemuste jagamine rikastas meie teadmisi ja pakkus praktilist perspektiivi,” sõnab Helin. 

🤹‍♀️ Pärnumaa kogukonnaringi eestvedaja on veendunud, et sellisel kujul läbi viidud kogukonnaringid soodustavad aktiivset osalust ja kaasamist. “Nad pakuvad platvormi, kus inimesed saavad arutleda oluliste ühiskondlike küsimuste üle, osaleda kohalikes projektides ja algatustes ning avaldada oma arvamust. See suurendab üldist kodanikuharidust ja aitab kaasa tugevama ning kaasavama ühiskonna kujunemisele,” ütleb ta. 

🚦 Ka ütleb Helin, et näeb kogukonnaringi jaoks välja töötatud õppekavas jätkuvalt kasutusel olevat väärtust. “Õppekava, mis sisaldab olulisi ja ajakohaseid teemasid, võib olla püsiv ressurss, mis toetab kogukonnaringi eesmärke ja rikastab osalejate kogemusi ka väljaspool kogukonnaringi,” usub ta.