See infograafika on m\u00f5eldud vabaks kasutamiseks t\u00e4iskujul (st koos logoga p\u00e4ises) viitega siinsele veebiaadressile.<\/em><\/p><\/div>\n

Rahva\u00fclikoolide kujunemine<\/strong><\/h2>\n

Rahva\u00fclikoolide idee autor on taanlane Nikolai Frederik Severin Grundtvig<\/strong> (1783-1872).<\/p>\n

Grundtvigi ideede p\u00f5hjal on rahva\u00fclikoolide roll on \u00f5petada \u00f5ppijate emakeeles eluks vajaminevaid tarkusi, rahvakultuuri ja oma maa ajalugu. Rahvahariduse ajalooline ideoloogia on rahvuslik-patriootiline ja praktilisest elust l\u00e4htuv, k\u00e4ttesaadav k\u00f5igile rahvagruppidele ja vanustele.<\/p>\n

Esimene rahva\u00fclikool asutati Taanis 1844, Rootsis 1868, Saksamaal 1879 ja Soomes 1889. Tolleaegsetes rahva\u00fclikoolides kestis \u00f5ppet\u00f6\u00f6 \u00fcldjuhul 4-6 kuud, kuid osaleda sai ka 1-2-n\u00e4dalastel kursustel.<\/p>\n

Rahvahariduse p\u00e4rast muretses juba Jakob Hurt, kes 1869. aasta esimesel laulupeol t\u00f5statas rahvahariduse teema \u00fcles oma kuulsas k\u00f5nes, mis on tema \u201ekolme soovina\u201c eesti kultuuriloos tuntuks saanud. Rahva\u00fclikoolide m\u00f5tet on edasi kandnud Jaan T\u00f5nisson ja Oskar Kallas.<\/p>\n

Rahvahariduse ja rahva\u00fclikoolide ajaloost Eestis<\/b><\/strong><\/h2>\n

Loone Ots vaatleb rahva\u00fclikoole l\u00e4bi ajaloo, kuidas rahva\u00fclikoolide algatus j\u00f5udis Eestimaale, kes on siin olulised suurkujud ja mis oli rahva\u00fclikoolide m\u00f5te.
\nKlipp on valminud 2012. Aastal, mis on Loone Otsa tervitus Tartu Rahva\u00fclikoolile 25-ks s\u00fcnnip\u00e4evaks.<\/p>\n