10. septembril 2021 toimus Nooruse Majas, P\u00e4rnu Rahva\u00fclikoolis esimene Eesti Rahva\u00fclikoolide Liidu (ERL) <\/strong>konverents \u201cRahva\u00fclikoolide kasutamata potentsiaal – <\/b>like<\/i><\/b>‘e on piisavalt, aga kuidas edasi?\u201d.<\/b><\/p>\n Konverentsi eesm\u00e4rk oli teadvustada Eesti elanikele ja hariduselu kujundajatele, milline on rahva\u00fclikoolide ja vabaharidusliku koolituse koht elukestvas \u00f5ppes.<\/span><\/p>\n P\u00e4eva avaettekande tegi Krista Aru<\/b> Eesti rahvahariduse ajaloost, esimeste hariduslike seltside s\u00fcnnist ning kujunemisest eelmisel sajandil. Tema ettekandest tuli v\u00e4lja, et rahva\u00fclikoolid on algusest peale olnud eestluse ja Eesti \u00fchiskonna, kultuuri nurgakivid, ning kuulunud meie hariduskehandisse.\u00a0<\/span><\/p>\n Vabahariduse t\u00e4htsusest ja v\u00e4ljakutsetest t\u00e4nases Eestis r\u00e4\u00e4kis ERLi juhatuse liige <\/span>Maire Breede<\/b>. Igal inimesel peab olema v\u00f5imalus arendada oskusi, mis aitavad tal elus paremini toime tulla. Selliste oskuste arendamine ei ole vaid erahuvi vaid meie k\u00f5igi panus \u00fchiskonna arengusse. V\u00f5imalus osaleda sellistel koolitustel peaks olema k\u00e4ttesaadav k\u00f5igile. Rahva\u00fclikoolide \u00fcheks suuremaks v\u00e4ljakutseks on see, et ilma riigi ja KOV-ide toetuseta on koolituste hinda v\u00e4ga raske k\u00f5igile taskukohase ja k\u00e4ttesaadavana hoida.\u00a0<\/span><\/p>\n Konverentsi v\u00e4lisk\u00fclaline<\/span> Johanni Larjanko<\/b> tegi veebi vahendusel \u00fclevaate vabaharidusest Soomes. Larjanko t\u00f5i v\u00e4lja, et ajalooliselt on Soome riiki kujundanud rahva\u00fclikoolid ja mitteformaalne t\u00e4iskasvanuharidus. V\u00f5ib \u00f6elda, et t\u00e4nu sellele \u00f5nnestus kunagises vaesunud ja v\u00e4hearenenud Soome riigis parandada m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rselt elutingimusi ja elatustaset. N\u00fc\u00fcd on rahva\u00fclikoolide suurimaks v\u00e4ljakutseks leida oma koht ja roll t\u00e4nases \u00fchiskonnas \u2013 tuleb j\u00e4\u00e4da oma p\u00f5him\u00f5tetele truuks, s\u00e4ilitada p\u00f5hiv\u00e4\u00e4rtused, kuid k\u00e4ia ka ajaga kaasas ning kohaneda uute vajadustega.\u00a0<\/span><\/p>\n Huvitavaks kujunes<\/span> ministrite vestlusring<\/b>, kus arutati, kas elukestev \u00f5ppimine on inimeste eral\u00f5bu v\u00f5i on riigilgi t\u00e4iskasvanuhariduse edendamises oma roll t\u00e4ita.\u00a0<\/span><\/p>\n Haridus- ja teadusminister Liina Kersna, kultuuriminister Anneli Ott ja sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo olid \u00fchel meelel, et vabahariduse potentsiaal on luua sidusamat \u00fchiskonda. R\u00f5\u00f5mu v\u00f5ib tunda fakti \u00fcle, et Eesti on t\u00e4iskasvanute \u00f5ppimise protsendiga Euroopas kuuendal kohal. V\u00e4ljakutseks v\u00f5ib aga pidada seda, et just neid inimesi, kellel \u00f5ppimist ja eneset\u00e4iendamist oleks k\u00f5ige rohkem vaja, on raske koolitustele meelitada. Vabaharidus v\u00f5ib ministrite arvates olla hea v\u00f5imalus tuua taas \u00f5ppimise juurde n\u00e4iteks NEET-noori, mehi ja vene emakeelega inimesi v\u00f5i toetada inimesi erinevate t\u00f6\u00f6turul vajaminevate oskuste ning kodanikuhariduse omandamisel.\u00a0<\/span><\/p>\n \u201eKuhu me peaksime oma teraviku suunama, t\u00f5en\u00e4oliselt noortele, et seda (\u00f5ppimise) harjumust kasvatada. Kui me need t\u00e4nased noored \u00f5petame \u00f5ppima, protsessi ja \u00f5ppimist nautima, siis meil on ehk tulevikus rohkem neid, kes elukestvalt \u00f5pivad ja terviklikkus saab olema parem.\u201c\u00a0 – Signe Riisalo<\/span><\/i><\/p>\n<\/blockquote>\n Liina Kersna s\u00f5nutsi on vabaharidus seotud laiemas m\u00f5ttes inimese \u00f5nnelikuks olemisega: see julgustab oma m\u00f5tteid v\u00e4lja \u00fctlema ning annab tunde, et oled kaaslaste poolt m\u00f5istetud ja aktsepteeritud. Soomes on hea tava, et rahva\u00fclikoole rahastavad kolm osapoolt \u2013 riik, KOV ja inimene ise. Minister Kersna arvates v\u00f5iks see \u00fcldise p\u00f5him\u00f5ttena ka Eestis nii olla.<\/span><\/p>\n \u201eMinu jaoks on h\u00e4sti s\u00fcmpaatne see, et on erinevad osapooled. Ka see, et on \u00f5ppija panustamine, sest kui \u00f5ppija ise panustab, siis ta suhtub ka \u00f5ppimisse distsiplineeritumalt. \u2026 \u00dcldise p\u00f5him\u00f5ttena ma arvan, et see v\u00f5iks olla kolme osapoole panus, aga kindlasti j\u00e4\u00e4vad ka erandid.\u201c<\/span><\/i> \u2013 Liina Kersna<\/span><\/i><\/p>\n<\/blockquote>\n Eesti Teaduste Akadeemia president<\/span> Tarmo Soomere <\/b>t\u00f5i oma ettekandes esile, et hariduse roll on ajas muutuv: faktiteadmistest enam ei piisa ning haritud inimestelt oodatakse pigem v\u00f5imekust k\u00e4ituda eesm\u00e4rgip\u00e4raselt, m\u00f5telda ratsionaalselt, kohaneda erinevate olukordadega ning omandada uusi teadmisi-oskusi l\u00e4bi kogu elu. Veel j\u00e4i tema jutus k\u00f5lama, et vabaharidusest saadavat kasu on raske m\u00f5\u00f5ta, kuid see on h\u00e4sti tajutav \u2013 see on uue m\u00f5istmine ja \u00f5nnetunne saadud teadmistest.<\/span><\/p>\n \u201eSee on rahva\u00fclikoolide missiooni \u00fcks tuumikuid. Mitte meelelahutus, vaid lakkamatu hool selle eest, et k\u00e4ibet\u00f5ed ja rumalus ei pulbitseks. Maailmast neid kaotada ei ole v\u00f5imalik ega tohigi, aga riik ja rahvas ei tohi nende j\u00e4rgi joonduda.\u201c \u2013 Tarmo Soomere<\/span><\/i><\/p>\n<\/blockquote>\n Paneeldiskussioonis <\/b>\u201eRahva\u00fclikoolide kasutamata potentsiaal\u201c j\u00e4id k\u00f5lama m\u00f5tted, et \u00f5ppivad inimesed kohanevad paremini muudatustega, mis t\u00e4nases t\u00f6\u00f6elus on v\u00e4ltimatud. Just vabaharidus aitab omandada vajalikke \u00fcldp\u00e4devusi nagu suhtlemis- ja koost\u00f6\u00f6oskused, enesejuhtimine, vastutustunne jne. Lisaks aitab vabahariduslikel koolitustel osalemine v\u00e4hendada inimeste \u00fcksildustunnet ning v\u00f5ib tekitada isu j\u00e4tkuva eneset\u00e4iendamise j\u00e4rele \u2013\u00a0 t\u00e4nap\u00e4eval on t\u00f6\u00f6elu pikk, ametid ja kutsumused muutuvad, kuid uued \u00f5pitud oskused ja teadmised annavad vabaduse soovi korral uus karj\u00e4\u00e4r valida ning elus edasi liikuda.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n \u00dche murena t\u00f5id panelistid v\u00e4lja, et hoolimata kasvanud osalusest t\u00e4iskasvanuhariduses, ei teadvusta t\u00e4iskasvanud piisavalt edasi\u00f5ppimise ja elukestva \u00f5ppimise vajadust ja enda vastutust selles. Seet\u00f5ttu on oluline, et inimestel oleks v\u00f5imalus ise vabalt valida, kuhu \u00f5ppimise kirg neid viib. Vabaharidus \u2013 s.o hingekutsungile vastamine.\u00a0<\/span><\/p>\n Rahva\u00fclikoolidel on k\u00fcll keeruline k\u00f5rgkoolide ja kutsekoolidega konkureerida, kuid eeliseks on paindlikkus v\u00f5rreldes riikliku s\u00fcsteemiga, samuti laiap\u00f5hjalisus ja v\u00e4ga mitmekesine koolituste valik.<\/span><\/p>\n Konverentsil osales ligi 80 Eesti hariduseluga seotud isikut, veebi vahendusel j\u00e4lgis s\u00fcndmust 170 huvilist. Eesti Rahva\u00fclikoolide Liit usub, et konverentsiga \u00f5nnestus vabahariduse rollile ja rahva\u00fclikoolide tegevusele enam t\u00e4helepanu juhtida. Liit t\u00e4nab k\u00f5iki konverentsil esinejaid ja k\u00fclalisi!<\/span><\/p>\n Konverentsi on v\u00f5imalik t\u00e4ispikkuses j\u00e4rele vaadata siin<\/a>.<\/b><\/p>\n<\/div>\n
\n
\n