Kutsusime oma oma head koostööpartnerid aruteluringi, et leida vastus küsimusele „kuidas edasi?“.  Tegime  põgusa tagasivaatega 2022-2024 projektis aset leidnud tegevustele ja arutasime kodanikuhariduse, sealhulgas kogukonnaringide tuleviku ning omavaheliste koostöövõimaluste üle.

Millest tuli juttu?

• Koos tõdesime, et kuigi kodanikuhariduse edendamise vajadust tunnetame partneritena kõik, siis kipuvad selle valdkonnaga seotud algatused ikka veel jääma projektipõhisteks. Arutasime, miks see nii on ja kas näeme ka lahendusi?
• Uudis ei olnud kellelegi seegi, et kuigi erinevates kodanikupädevuste arengut toetavates algatustes osalenud inimesed tõdevad hiljem nende vajalikkust, siis esialgu ei ole neid nii lihtne kampa saada. Suur osa inimesi ühiskonnas ei ole harjunud mõtlema, et võiks enda enesetäiendamisse panustada, veelgi vähem tajutakse selle järele vajadust teemade osas, mis nii otseselt igapäevaelu ei puuduta.
• Arutasime ka selle üle, kas ja millised on meie tänased kodanikukoolitusega seotud andmed, et valdkonna edendamise heaks otsuseid teha ning mis kokkuleppeid ja algatusi vajaksime, et neid süsteemsemalt koguda ja analüüsida.

Oma heade mõtetega andsid panuse aruteluringi õnnestumisele ETKA Andras, Eesti Vabaharidusliit, Vabaühenduste Liit, Siseministeerium, Eesti Naisuurimus- ja Teabekeskus ENUT, Eesti Haridusfoorum, Tallinna Ülikool ja Eesti Koostöö Kogu.

The post Kööginurgajutud – projekti lõpetasime koostööpartnerite ümarlauaga appeared first on Eesti Rahvaülikoolide Liit.

Möödunud neljapäeval, 18. aprillil Tallinna Rahvaülikooli Vanalinna majas toimunud inspiratsioonipäeval “Targem kodanik, parem ühiskond” keskendusime 2023-2024 erinevates Eesti maakondades toimunud kogukonnaringidele. Tutvustasime nende tulemusi – edulugusid ja õppetunde – ning kutsusime ka osalejaid kaasa mõtlema, mismoodi projekti käigus käivitatu pealt saaks edukalt edasi minna.

Päevale tegi sissejuhatuse meie rahvusvaheliste suhete koordinaator Tiina Jääger. Ta tutvustas, kellele ja miks me “Kodanikuks olemise ABC” projekti tegime. Tiina rääkis ka 15 Eesti maakonnas käivitatud kogukonnaringide metoodikast. sisust ja osalejatest. Rahvaülikoolide korraldatud kogukonnaringides osales kokku 233 inimest ja nad kaasasid üle 40 eksperdi! Aitäh kõigile, kes võtsid aja, et panustada – see kohalolek oli oluline!

Päeva esimeses pooles jagasid oma edulugusid ja õppetunde suur osa meie kogukonnaringide eestvedajatest. On lihtsalt hämmastav, kui palju positiivseid muutusi need kogukonnaringid erinevates Eesti paikades tõid – alates puuduolevatest pinkidest haigla juures, omavahel ära leppinud sõbrannadest kuni uue lasteaia rajamise, uue MTÜ ja koostöötamise keskkonna loomiseni!

Päeva teist osa alustasime sissevaatega põnevatesse uuringutesse. Meril Ümarik Tallinna Ülikoolist rääkis, mida on võimalik täiskasvanuhariduse vaates järeldada IEA 2022. aasta rahvusvahelise kodanikuhariduse uuringu (ICCS 2022) Eesti tulemustest. Haridus- ja Teadusministeeriumi analüütik Triin Savisto kirjeldas, mida uurib PIAAC ja millal on oodata uusi andmeid. Ka heitis ta pilgu eelmise korra andmetesse. Seejärel said osalejad laudkondades arutleda, mis mõtteid nende uuringute tulemused tekitasid ja kes on tuleviku täiskasvanud õppija.

Päeva lõpetas tulevikku vaatav poliitikakujundajate vestlusring “Kuidas edasi? Kuidas saame luua kodanikuharidust toetavat keskkonda?” Meie tegevjuhi Heleriin Jõesalu kindlal juhtimisel jagasid oma mõtteid Kaija Velmet Saue vallavalitsusest, Marten Lauri Siseministeeriumist ning Ena Drenkhan Haridus- ja Teadusministeeriumist.

Aitäh kõigile kõnelejatele ja osalejatele! Suured tänusõnad ka päeva moderaatorile, meie tegevjuhile Heleriin Jõesalule, kes kenasti kõike ohjes hoidis.

Projekti “Kodanikuks olemise ABC” rahastab Norra Aktiivsete Kodanike Fond / Active Citizens Fund Estonia, mida vahendab Avatud Eesti Fond / Open Estonia Foundation koostöös Vabaühenduste Liiduga (Hea Kodanik).

Projekti kohta leiab täpsemat infot meie kodulehelt: www.rahvaulikoolideliit.ee/projektid/acf/

PS! Peagi tutvustame teile ka kogukonnaringide käsiraamatut, mis koondab endas ülevaate õpiringi metoodikast, projekti head praktikad, õppetunnid ja soovitused ning raamõppekava. Jääge kuuldele!

The post Toimus projekti viimane inspiratsioonipäev “Targem kodanik, parem ühiskond” appeared first on Eesti Rahvaülikoolide Liit.

Ettekanded keskendusid sellele, mida tähendab kodanikuks olemine; miks on meie riigi ja ühiskonna vaates oluline, et oleksime kodanikena aktiivsed; kuidas meie paigaidentiteet meid kodanikena võimestada saab ja kuivõrd mõtestame end maailmakodanikena.

Loe pikemalt: https://epale.ec.europa.eu/et/resource-centre/content/inspiratsioonipaeva-targem-kodanik-targem-riik-videosalvestused

The post EPALE: Inspiratsioonipäeva “Targem kodanik, targem riik” videosalvestused appeared first on Eesti Rahvaülikoolide Liit.

Rapla Rahvakool käivitab järgmisest nädalast Raplas kogukonnaringide sarja, mis keskendub erinevatele kodanikuks olemise aspektidele. Tegu on üle-riigilise projektiga, kus kogukonnaringide ellukutsumiseks kasutatakse Põhjamaades populaarset õpiringi meetodit.

Projekti sisust täpsemalt rääkis saates Aktuaalne Raplamaal Rapla Rahvakooli juhatuse liige Kaidi Kornak.

Kuula saadet: https://rapla.treraadio.ee/uudised/35972/kuula-intervjuud-raplas-jagatakse-kodanikuharidust

The post TRE raadio: Raplas jagatakse kodanikuharidust appeared first on Eesti Rahvaülikoolide Liit.

Projekti “Kodanikuks olemise ABC” raames toimub kaks teavitusseminari. Sel korral võtame fookusesse kodanikuhariduse tähenduse ja head praktikad. Inspiratsioonipäeva eesmärk on suurendada täiskasvanuhariduse valdkonnas tegutsevate organisatsioonide, koolitajate, kohalike omavalitsuste ja teiste arendusorganisatsioonide teadlikkust kodanikuhariduse rollist ja vajalikkusest ning headest praktikatest Eestis. Anname hoogu uute kodanikuharidusega seotud algatuste tekkeks!

Loe rohkem siit: https://rahvaulikoolideliit.ee/projektid/acf/inspiratsioonipaevad/

The post 17. oktoobril toimub inspiratsioonipäev “Targem kodanik, targem riik” appeared first on Eesti Rahvaülikoolide Liit.

Paneelis osalesid Siseministeeriumi rahvastiku ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt, Eesti Koostöö Kogu ekspert Heldi Ruiso, Rakvere Linnakodanike Seltsi juhatuse liige ja Moonaküla linnaosa eestvedaja Daisy Kull, Haljala vallavalitsuse kommunikatsioonijuht Kent Kerner ja alles äsja Rakveres ACFi projekti “Kodanikuks olemise ABC” raames toimunud esimese kogukonnaringi eestvedaja Maia Simkin. Igapäevaselt toimetab Maia ka Juhan Kunderi Rahvakooli eestvedamisega ja ta on ka paarikümneaastase omavalitsuses tegutsemise  kogemusega endine ametnik. Arutelu modereeris Eesti Rahvaülikoolide Liidu tegevjuht Heleriin Jõesalu.

Küsimusele, et mida siis inimesed vajavad, et olla julged kodanikud, vastas Maia, et nad vajavadki võimalust turvalises keskkonnas mõtiskelda ja arutleda selle üle, mida see kodanikuks olemine õieti tähendab. Ta lisas, et kui ta kogukonnaringiga alustas, ütlesid kohaletulnud, et nad tulid vaid kuulama ja ärgu Maia nende käest midagi küsigu. Kogukonnaringi kestel sai ta aga tunnistajaks sellest, et osalejad muutusid üha avatumaks ja julgemaks ning kogukonnaringi lõpuks oli igaühel oma selge arvamus. 

Miniarvamusfestivali üks korraldajatest ja samuti Rakvere Linnakodanike Seltsi juhatusse kuuluv Laila Talunik, panustas külalisesinejana ka Rakveres toimunud kogukonnaringi elluviimisesse. Tema sõnul täitis see kogukonnaring justkui täiskasvanute kodanikuõpetuse ülesannet, mida on hädasti tarvis. Sellest inspireerituna tunnetati ka aruteluringi korraldamise vajadust, et anda  inimestele enda hääle kuuldavaks tegemise võimalus.

Paneeldiskussioonil kõlas palju huvitavaid mõtteid, mõned neist olid järgmised:

• Raivo Küüdi sõnul vajame kogukonnakeskset valitsemisviisi ehk tugevat ja mõtestatud koostööd kohalike omavalitsuste ja kogukondade vahel, sest päeva lõpuks on peaaegu kõik meie ühiskondlikud väljakutsed seotud sellega, kas ja millest inimesed/kodanikud hoolivad või ei hooli, millega seoses otsustavad tegutseda või olla passiivsed. Ka igasugustele kriisidele vastupidamine on lõpuks seotud meie riigi sisedemokraatia tugevusega.
• Heldi Ruiso, kel ka isiklik kogemus kodanikuühenduse Loov Viljandi eestvedamisest, tõdes, et kuigi häid koostööpraktikaid juba leiab, siis tundub, et kogukonnakeskse valitsemisviisi osas tuleb meil veel pingutada. Temalt kõlas metafoorina mõte, et see võiks olla sama nagu ID-kaart – alguses oli see võõras ja tekitas inimestes umbusku, nüüd aga teavad kõik, kuidas ID-kaart teeb meie igapäevaelu mugavamaks. Samamoodi võiks olla kogukonnakeskse lähenemisviisiga – iga inimene ei pea olema iga hetk ühiskondlikult aktiivne, kuid ta peaks teadma, kuidas see toimib ja mis on tema võimalused kaasarääkimiseks ja panustamiseks. 
• Kent Kerner lisas, et kogukondade ja omavalitsuste vahelise koostöö ülesehitamisel tuleb ka hoolega jälgida, et kaasamine ei muutuks “näiliseks”. Inimesed peavad saama päriselt kaasa rääkida, aga ka kohalikele omavalitsustele peab jääma erinevaid võimalusi/praktikaid reageerimiseks. Kõige olulisem on omavahelise usalduse loomine. Ta tõdes veel, et kuigi kommunikatsioon on tõesti nii õnnestumiste kui ka ebaõnnestumiste keskmes, siis ei saa ükski kommunikatsioonispetsialist teha korda katki läinud suhteid. 
• Daisy Kull tõi välja, et kuigi nendegi Moonaküla linnaosa kogukonda liitis esialgu ühine probleem ja mure tänava ehitusega, siis nüüd on jäädud kokkuhoidvalt tegutsema, sest kogukonnana toimetades ollakse tugevamad ja koos on neil ka tore. Samuti tõdes ta , et kogukondlik lähenemine vajab eestvedajat või suisa mitut ja ikka on oht, et nii “põlevad” aktiivsed kogukonnaliigutajad ka kahjuks läbi. Ka see on tema sõnul teema, millest peaksime ühiskonnas rohkem rääkima ja mõtlema sellele, kuidas teha nii, et see ei juhtuks.
• Heldi Ruisolt kõlas veel mõte, et küll sõltuvalt algatusest, ent siiski tuleb ka kodanikualgatuste puhul olla valmis, et ollakse seotud poliitika ja poliitikutega. See ei pruugi aga sugugi olla alati meeldiv kogemus ning nõuab harjumist. 

Kõigil osalejatel oli paneeldiskussiooni jooksul võimalik küsimusi küsida, kaasa arutada ja samuti oodati neilt sisendit just Rakvere Linnakodanike Seltsi tegevuse eesmärkidele ning sellele, milline peaks olema üks julge Rakvere linna kodanik. 

Olulisemad aruteluteemad võttis kokku ka ajakirjanik Siim Mihailov, Virumaa Teatajast.
Artikli leiab siit: https://virumaateataja.postimees.ee/7793564/milline-voiks-valja-naha-uks-omavalitsuse-julge-kodanik

Autor: Heleriin Jõesalu (ERLi tegevjuht, arutelupaneeli moderaator)

The post Rakvere linna päevade raames peeti aruteluringi julgest linnakodanikust appeared first on Eesti Rahvaülikoolide Liit.

PRESSITEADE
Eesti Rahvaülikoolide Liit
18.04.2023

The post Pressiteade. Neljapäeval alustab Rakveres kodanikuhariduse kogukonnaring appeared first on Eesti Rahvaülikoolide Liit.

Kahel kokkusaamise tulemusena on kogukonnaringide eestvedajatel olemas struktuur, ideed ja metoodika kuidas ringe läbi viia. Kuna kogukonnad on erinevad, siis on koosloome tulemused siiski raamistik mille alusel iga eestvedaja oma ringi kujundama hakkab.

“Erinevate kogemuste ja ühiste arutelude pinnalt saab iga eestvedaja luua visiooni oma ringi käivitamiseks. On rõõm, et kogukonnaringid toimuvad üle Eesti igas maakonnas ning meil on kujunemas aktiivsete eestvedajate võrgustik, kellega ringe ette valmistada ja hiljem kogetut jagada,” vahendas koolituselt muljeid projekti koordinaator Krista Hallik.

Oluline koolituse tulemus on ka kahe kokkusaamise tulemusel tekkinud kogukonnaringide eestvedajate võrgustik, mille liikmed on ringide läbiviimisel üksteisele toeks nii kogemusega kui erinevate teadmise-oskustega.

The post Kogukonnaringide eestvedajad läbisid ettevalmistuse appeared first on Eesti Rahvaülikoolide Liit.